HAKRIBI KORUPSAUN KOLUSAUN NEPOTISMU
Hapara korupsaun!, se O lakohi naukten sira goza...
KONTRA PENSAUN VITALISIA
“Lucia Lobato Tinan 5 hela iha Becora”

Thursday, December 22, 2011

Kazu korupsaun iha governasaun anterior no governasaun AMP

Maske nuneé, Prokurador Jeral da Republika Dra. Ana Pessoa hatete, kazu korupsaun neébe akontese iha governu anterior to’o ohin loron seidauk lori ba tribunal tamba sei iha prosesu nia laran.

”Governu anterior kazu korupsaun balun rejolve hotu ona, balun seidauk rejolve, hau bolu atensaun ba prokurador sira tenki rejolve hotu, laos haree deit ba kazu resente maibe tenki haree mos kazu neébe uluk iha tiha ona, iha neéba nusa mak la rejolve,” dehan PJR horseik iha Palacio PR.

Maske kazu korupsaun iha governu anterior sei iha prosesu nia laran, maibe, Ana Pessoa dehan, kazu korupsaun barak liu akontese iha governu atual agora (Governu AMP nia ukun).

Realidade, Ana Pessoa dehan, haree husi volume kazu korupsaun neébe loron ba loron rejistu aas iha PJR.

”Tamba ema komesa fiar oituan ona, kazu barak tan tama, dezafiu mak oinsa tinan 2012 ita bele infrenta ka lae? Hatu rejilove kazu korupsaun neébe barak liu,” dehan Ana Pessoa.

Ana Pessoa dehan tan, kazu sira neéb mak KAK investigam balun tama ona iha PJR nia liman, balun haruka fila ba KAK, tanba investigasaun lalos.

“Kazu korupsaun numeru muda fula-fulan, tinan ida neé hau kontenti ita bele rejilove kazu korupsaun balun, kazu korupsaun kazu ida neébe la fasil atu rejolve, dala ruma husu dokumentus moa la hatan, dala ruma dehan lakon tiha, bolu ema mos la kohi mai, buat barak halo kazu korupsaun difisil oituan atu investiga,” dehan Ana Pessoa.

Ana Pessoa mos dehan, maske problema neébe sira hasoru durante neé mak rekursu humanu, maibe husi nia parte sei esforsu nafatin hodi hadia instituisaun ida neébe mak nia lidera.

“Ami nia ministeriu Publiku ami iha kbiit rasik, dala ruma husu tulun ba instituisaun sira seluk, hanesan sentru formasaun judisariu no ami rasik halo formasaun ba ami offisiais judisario rasik,” dehan PJR neé.

Jornal Independente - Kinta, 22 Dezembru 2011

Tuesday, December 13, 2011

PR Horta Tristi Korupsaun Domina Iha Timor Leste

Radio, online - Prezidenti da Republika (PR) Jose Ramos Horta senti tristi tebes ho komemorasaun loron Mundial Anti Korupsaun (9/12), tamba hahalok at korupsaun ne’e buras iha Administrasaun governu Timor Leste.

PR Horta informa lia hirak ne’e ba jornalita sira hafoin partisipa komemorasaun loron mundial Anti korupsauniha iha salaun Center Convensaun Dili, Sesta (9/12).

Horta hatutan, “Hau ho laran tristi tebes tamba kazu korupsaun barak tebtebes. Korupsaun husi ki’ik to bo’ot, entermus osan ki’ik to’o bo’ot iha administarasaun nia laran. Hau laos temi Ministru ruma nia naran lae, ne’e laos hau nia knar tamba faktus barak los korupsaun ne’e barak tebes,”Horta konfesa.

Horta hatutan, hare iha transparensia internsiaonal TL nia naran as maibe TL atu nia naran foer sei iha korupsaun. TL sei sai naran bo’ot iha mundu tanba deit korupsaun.

“Ita luta ba independensia ema barak mak mate, hau iha tinan 24 luta iha liur hakilar liberdade ba Timor. Ita liberdade hetan tiha ona mais Korupsaun buras ne’e halo hau tristi tebes,” Horta fila-fila hateten.

PR fo izemplu, iha rai seluk media fo sai iha deskonfia ba ministru ida halo korupsaun, Ministru ne’e rezig na-an kedan. Hanesan iha nasaun Brazil iha tinan rua nia laran, iha Ministru Hitu (7) mak rezigna-an. See signifika katak, TL nia ministru sira servisu mos liu ministru sira iha Brazil, ou Brazil mak mos liu TL.

Horta konfesa nia esperensia sei iha I governu Konstitusional hanesan Ministru Negosiu Estranjeiru, wainhira atu halo viazen ba Nova Iorke. Orsamentu viazen ne’e la to’o dois mill, maibe prokuramen manda tres mill. Ho ida ne’e Horta la simu hodi haruka fila osan balun. Dalan hanesan ne’e mak kombate korupsaun no ajuda estadu hodi osan balun ba dezenvolvimentu nasaun ho povu nia moris.

Iha hanesan Prezidenti Tribunal Rekursu Claudio Ximenes dehan, atu tribunal servisu ho diak hodi julga kazu korupsaun, estadu tenki fo salariu ba juiz sira ho salariu ne’ebe diak.

“Ema sira ne’ebe sirbisu iha tribunal atu labele monu ba tentasaun, sira nia salariu tenki diak. Tamba tribunal nia knar ne’e bo’ot tebes, maibe buat sira ne’e lao diak tenke iha kolaborasaun diak,”dehan Claudio.

Adjuntu Komisariu Anti Korupsaun Jose das Neves hateten, kuaze iha kazu korupsaun 7 mak KAK komesa halo ona ivestigasuan no entrega ona ba Ministeiru Publiku no KAK sei nafatin buka dadus hodi kompleta.

“Ita espera iha tinan ne’e atu remata sei julga ema ruma konaba korupsaun,”dehan Adjuntu KAK ne’e.

RLD, 10 December 2011

Friday, December 9, 2011

Korupsaun sai nu’udar “asuntu sériu ida” ba governu

Ohin, vise-primeiru ministru Timor-Leste, José Luís Guterres hateten katak asuntu importante ida ne’ebé sériu ba governu Timór, mak atu kombate korupsaun, tanba ho fenómenu husi korupsaun ne’e bele fó impaktu ba dezenvolvimentu.

Vise-primeiru ministru haktuir lia hirak ne’e ba ajénsia Lusa, iha ámbitu husi konferénsia ida ne’ebé hala’o husi Komisaun Antikorupsaun timor-oan nian, molok komemora Loron Internasionál ba Kombate Korupsaun.

“Ami hakarak hateten katak, asuntu ida ne’ebé sériu tebes ba governu Timór mak, atu kombate korupsaun nó ha’u iha oportunidade atu hala’o hikas fali primieru ministru, Xanana Gusmão nó ita hotu ninia kompromisu, atu koopera hamutuk ho instituisaun justisa, bainhira bolu atu sai sasin ba asuntu saida de’it”, tenik Guterres.

José Luís Guterres hateten tan katak, governu fi’ar katak korupsaun bele “hapara prosesu dezenvolvimentu” tanba fó benefisiu uitoan de’it.

“Kria Estadu ida ne’ebé la’os Estadu Demokrátiku, maibé Estadu ida ne’ebé hetan kontrolu husi grupu máfia kiik ida nó husi ema hirak ne’ebé to’o ikus, hakarak sobu fundasaun Estadu Demokrátiku”, hatutan José Luís Guterres.

Vise-primeiru ministru esplika mós katak, iha sosiedade timor-oan sira, “prátika korupsaun ne’e hanesan hahalok normál”, tanba ida ne’e mak akontese durante okupasaun Indonézia.

“Ohin loron, ami hakarak hapara hahalok nó hapara mós sistema husi tempu uluk nian. Tanba ne’e, mak iha ona esforsu husi instituisaun, husi parlamentu, husi tribunál nó husi mós governu, atu hodi haree, se karik ami atu kria estrutura bázika efisiente ida, hodi kombate kontra korupsaun”, hatutan vise-primeiru ministru Timor-Leste ne’e.

Komisaun Antikorupsaun Timor-Leste, hahú kria iha fulan Juñu tinan 2009, ho objetivu atu kria Estadu polísia kriminál espesializada nó independente ne’ebé iha relasaun ho autoridade kompetente, atu kombate korupsaun.

CAC hatudu diretamente ba parlamentu nasionál nó nia iha poder atu hahú nó hala’o ona investigasaun kriminál kona-ba kazu korupsaun, alénde iha mós responsabilidade atu eduka nó sensibiliza ema hotu, liu husi medida hirak ne’ebé relasiona ho prevensaun ba korupsaun.

Lusa/Fim
09 de Dezembro de 2011
Foti husi Sapo.Tl

Friday, December 2, 2011

KAK Husu Ministeiru Kontrola FP Uza Kareta no Kombustivel ba Privadu

Radio, online – Komisaun Anti Korupsaun (KAK) liu husi enktru kontinuasaun husu ba Ministeriu hotu-hotu atu kontrola fungsionairu publiku (FP) durante ne’e uza sala kareta ba aktividades privadu mak marak liu nomos uza kombustivle estadu nian ba iha intereses privadu.

Lia hirak ne’e hato’o husi Adjuntu Komisariu Komisaun Anti Korupsaun, Jose Neves liu husi ekontru ho Diretor Ministeriu no Director Sekretariu estado sira, iha salaun Joao Paulu II Komoro, Dili, Kuarta (30/11). Ekontru ne’e foka liu ba relatoriu movimentu veikulu no utilizasaun sena kombustivel estado nomos oinsa kontrolu no utiliza patromonia estado.

Adjuntu KAK ne’e hateten, liu husi relatoriu ne’ebe fo sai iha fulan Outobru liu ba ho nia rezultadu iha movimentu maka’as halimar no movimentu ne’e entre FP iha lubuk ne’ebe la iha professional katak uza patrimoniu estadu laos servisu ba iha estado maibe servisu ba iha interese privado.

“Diretor sira rekoinese katak, durante ne’e mosu frakeza ne’ebe akontese iha sira ida-idak nia servisu fatin. Sira rekonhese katak,mekanismu internal balu iha ona maibe ladun atensaun husi lider sira ho FP,”dehan Neves.

Neves iha oportunidade ne’e husu ba ministeriu no sekretariu estado sira ho FP tomak nebe uza kareta estado nian tenki utilize mekanismu ne’ebe iha hodu nune’e la bele gasta konbustivel estado nian arbiru.

RLD, 01 December 2011

Tuesday, November 29, 2011

MF Loke Odamatan Ba Kak Halo Investigasaun

DILI - Relasiona Relatoriu ne’ebe fo sai husi Unated Nation ka UN katak, korupasaun a’as iha timor leste liu-liu iha ministeriu finansa dirasaun alfandega. vice Ministru Finansa Rui Hanjam hatete Governu loke odamatan ba Komisaun Anti Korupsaun (KAK) hodi halo investigasaun.

“Ami halo dialogo ho komisaun anti korupsaun bele tama halo investigasaun ba dirasaun karik hetan ema halo abuza de poder uza utiliza orsamentu sala”, hatete Rui ba Jornalista foin lalais nee.

Katak Rui Iha mos funsionariu balun sira prosesu disiplinar hanesan komisaun funsaun publiku.

Entretantu Comisariu Anti Corusaun (CAC) Aderito de Jasus antes nee hatete atu hasae ka aumenta liu tana kapasidade Investigador CAC nian, maka sira haruka ona Investigador balu ba estuda ona iha Es tranjeiru. “Ita haruka ona sira balu ba treinu iha Australia, Bancok, Malaysia, Singapura no Honkon, ida nee ita halo,” hatete Aderito ba STL foin lala is nee iha nie servisu fatin. Informasaun kompletu iha STL Jornal no STL web, edisaun Kuarta (30/11). Terezinha da Costa

STL, 29 Novembru 2011

Monday, November 21, 2011

Kombate Korupsaun Sei Hanesan “Ibun Mak Koalia”

Timor Leste pasca ukun a’an, arena politika nasional domina liu ho issue praktika korupsaun no kombate korupsaun. Fulan troka fulan, tinan troka tinan, issue ida nee nunka lakon husi deklarasaun Chefe Estado, Chefe Governu, membru governu, membru Parlamento Nasional no elementus bar-barak husi sosiedade sivil.

Sira hotu kritika bebeik ho issue korupsaun. Katak praktika korupsaun buras iha governu nia laran. Chefe governu mas lakoi lakon, lakohi baruk hatan kritika bar-barak, liliu opozisaun iha Parlamento Nasional. Lakohi simu deit “rairahun” ne’ebe kari bebeik ba ninia leten. Dalabarak ita ha’ree no rona kritika nain sira tuda bebeik issue korupsaun ba publiku liuhusi jornal no media electronika (TVTL no Radio), sira la ha’ree problema KKN (korupsaun, kolusaun, nepotismu) nudar problema lei ne’ebe tenkiser rezolve ho lei, maibe ha’ree liu nudar issue politika.

Tamba nee mak la klaru. Pergunta, problema KKN no kombate, ida nee problema lei ou politika. Dalaruma kritika nain sira gosta kritika bebeik issue ida nee, mas sira rasik dalaruma ladun kumpriende saida mak KKN, oinsa KKN akontese, i oinsa kombate. Kestaun nee ita bele konhese husi sira nian kritika durante nee.

Husi buat nebe sira koalia no kritika bebeik, kuandu ita fihir lolos, ita bele dehan, lolos nee sira laiha hanoin seriu atu kombate KKN. Sira hotu nian komitmento politika, bele dehan foin sebatas “ibun mak koalia”. Sira nia ibun fasil temin praktika korupsaun, maibe lafasil hatudu evidensia.

Fulan hirak liuba, ho orientasaun politika PM Xanana Gusmao, governu forma KAK hodi kombate KKN. Maibe seidauk hatudu rezultadu diak. KAK dehan, husi dadus nebe sira rekoilha, indika katak, membru governu balu involve korupsaun, maibe ita lahatene, atu iha kontinuasaun ka lae. Atu lori autor ba tribunal ka lae.

Liuhusi rubrika nee, ami hakarak reforsa katak, kombate korupsaun labele ha’ree nudar issue politika maibe tenki ha’ree nudar problema aspetu lei. Neduni, persiza instrumento lei forte. Kuandu instrumento lei la sufsiente, ita lalika bosok povu. Lalika mehi atu kombate korupsaun no lori naokten sira ba tribunal. Buat hotu sei kolia ho ibun deit.

Neduni, Parlamento Nasional nudar “dapur produs lei” tenki hatudu seriudade produs lei ne’ebe forte hodi kombate korupsaun. Ita labele uza interesaun taktiku hodi manan interesaun politiku. **

STL, Segunda, 21 Novembru 2011

Tuesday, November 1, 2011

KAK Finaliza Planu Estratejiku

Radio, online – Komisaun Anti Korupsaun ih planu estratéjiku se’i kompletu no prontu atu fahe ba públiku iha loron 9, fulan Dezembru, iha loron anti-korrupsaun Internasional”.

Informasaun ne’e radioliberdadeonline simu husi komunikasaun sosial KAK nian liu husi via email foin lalais ne’e.
Iha komunikadu ne’e Komisairu KAK, Adérito Soares hateten, sorumutu ho staff tomak ne’e hanesan sorumutu datoluk hodi dezenvolve planu stratéjiku ba tinan tolu ba oin.

Komisaun Anti-Korrupsaun halo tomada de posse ba funsionáriu sirak hotu iha fulan Dezembru 2010. Desde Desembru, KAK halo servisu maka’as la para (non-stop-red) hanesan rekrutamentu foun no fo treinamentu ba funsionáriu, nomós hala’o kedas investigasaun hirak ne’ebe sensitivu tebes.

Ho buat sirak ne’e hotu mak hanesan duni razaun ida ba ezistensia KAK nian. Hanesan organizasaun nurak ida ho servisu ne’ebé importante lubuk ida, laiha razaun atu justifika nia an rasik.

“Ami tenki hala’o servisu sirak ne’e hotu iha momentu ida hanesan. Povu sira tau sira nia esperansa mai KAK, no ita tau esperansa ba ita nian an rasik,” Adérito subliña.

Tuir Komisariu ida ne’e se’i sai planu estratejiku dahuluk mai KAK. Planu ne’e sei deskreve KAK nia vizaun, misaun, valor sira. KAK nia planu ba kapasita staff sira.

“Ami nia objetivu atu haforsa servisu entidades estadu sira seluk nian iha Timor-Leste, hanesan ita servisu hamutuk atu kria futuru ida mak diak ba ita nian nasaun, “ katak Komisariu Aderito.

RLD/27/10

Thursday, October 20, 2011

KAK Labele Sai Inimigu ba Estadu

Radio, online – Komisariu Komisaun Anti Korupsaun (KAK) Aderito de Jesus hateten, KAK atu halao nia knar ho diak no kombate korupsaun iha nasuan ne’e KAK labele halo inimigu ho membru governu sira nia mos estadu.

Tuir Aderito agora dadaun ne’e KAK kria ona politika ida nebe diak atu oinsa hare lalaok funsionario sira iha minsteriu hothotu kona ba uza kareta estado no utilizasaun sena kombustivel. tamba ne’e KAK iha Kinta, (20 /10) lansamentu relatoriu monitorizasaun ba movimentu veikulu estado nian no utilizasaun sena kombustivel iha salaun Delta Nova Comoro.

Komisairu KAK ne’e afirma, KAK nia papel importante bo’ot rua mak prevensaun no investigasaun kriminal tamba ne’e depois lansamentu relatoriu ne’e KAK sei organiza inkontru ida ho Primeiru Ministro Kay Rala Xanana hodi koalia kona ba asuntu ne’e tamba iha regulamentu nebe ita hotu hantene kona ba lalaok oinsa ita usa kareta estado mos kombustivel iha nasaun ida ne’e .

Aderito katak KAK halo prevensaun ida ne’e atu oinsa identifkia frakesa nebe iha ita nia instituisaun nia laran tamba tuir ninia peskiza kombate korupsaun investigasaun deit labele.

Katak nia, iha tinan oin ita hotu hakarak iha instituisaun estado hot hotu ita hakarak promove saida mak ita bolu dehan planu prevensaun korupsaun iha karentidades ida ne’e ita hotu tenki dezenvolve hamutuk Ajuntu komisariu komisaun anti korupsaun (KAK ), Jose Neves hateten ba jornalista sira katak, objetivu lansamentu ne’e hanesan atu fo atensaun ba orgaun estado hot-hotu atu bele hare kona ba gestaun movimentu utilizasaun kareta estado no mos kombustivel nebe mak estado fornese ba funsionariu sira hodi uza ba servisu .

Jose Neves hateten katak,halo prevensaun ida ne’e tamba prekupasaun barak mak mai husi publiku, governu katak, funsionariu barak mak usa kupon mina estado hodi uza ba servisu privado no mos atu prevensaun prevene buat sira ne’e labele mosu tan, katak nia, sasan estado nian ba ita nia interese privado ne’e hanesan korupsaun. maibe ida ne’e sei iha dalan seluk atu hare maibe agora ita fo atensaun deit katak tenki hadia buat ruma para movimentu kareta tenki orienta barak liu ba servisu estado nian .

nia salienta liu tan katak,Monitorizasaun nebe halao durante fulan rua nia laran ba veikulu estadu hatudu 35,057 movimentus nebe klasifika ba 33% halo movimentu iha sabadu no domingo no 75% movimentu iha loron servisu. movimentu ne’e fahe ba kategoria rua, iha sidade dili laran no tama sai sidade dili laran iha sabadu no domingo total frekuensi movimentu iha dili laran hamutuk 31,954.

monitorizasaun nebe KAK hetan katak, iha dili laranmovimentu sentru negosiu total 24,766, Mercado komoro no halilaran 1,946, eskola canossa, Estrenatusaun jose no eskola primaria portuguesa balide hamutuk 4,305.

Iha lansamentu ne’e mos hetan presensa husi Ministro Agrikultura e Peskas (MAP) Mariano Asanami hahteten ba jornalista sira katak, nia rasik ,apoiu tebes ho relatoriu no monitorizasaun nebe komisaun Anti Korupsaun halo tamba ne’e bele hafanu preve ona oinsa ita hadia sisteme ne’e tamba ita iha regra nebe estabele ona maibe ita nia konsistensia ba implementasaun regra ne’e mak lao la dun diak.

Mariano Asanami hateten liu tan katak,asaun importante nebe KAK halo ne’e sistema ida nebe mak hakarak ka la koi ita tenki koko no hadia dadauk ona sistema atu nune’e halo diak liu tan iha futuru.

"Iha loron feriado ita tenki tuir regra ne'ebe iha ona instituisaun labele halo freksibilidade maibe instituisaun tenki metin ho regra," Assanami akresenta.

Iha lansamentu Relatoriu monitorizasaun ba movimentu veikulu estado nian no utilizasaun sena kombustivel ne’e hetan partisipa husi Instituisaun Ministeriu hot-hotu.

Radio Liberdade Dili OL

KAK Investiga Kazu 22, Membru Governu Balu Involve Korupsaun

DILI - Adjunto Komisariu Komisaun Anti Korupsaun (KAK), Jose Neves hatete KAK oras ne’e investiga ona kazu Korupsaun lubuk boot ida, husi kazu hirak nee kazu 8 daudauk tama ona iha Ministeriu Publik (MP) atu prosesu ba Tribunal.

“Kazu korupsaun nee deskonfia involve membru governu, hanesan ministru, sekretariu estadu, direitor no funsionariu publiku balu,” hatete Jose liu husi talk show programa Dili Democracy Forum nebe halao husi STL Media Group, STL Fatumeta, Kuarta (19/10).

Tuir Adjunto Komisario katak, KAK halao nia kna’ar tuir lei kodiko penal nia haruka atu halo investigasaun ba kazu korupsaun nebe mosu iha Timor Leste, maibe wainhira problema sei sai hanesan segredu iha justica.

Iha sorin seluk, Vise Ministro Financas, Rui Hanjam hatete, normalmete hanesan humana sempre monu ba manobra oi oin, maibe ho manobra nebe iha Governu komesa haka’as a’as atu halo prevensaun korupsaun iha rai laran.

Entretantu Eis Ministru Agrikultura Estanislao da Silva hatete, ema nunka mais monu ba manobra atu halo korupsaun, tanba ita mos iha hanoin atu a’an atu servisu ema hotu laos hariku deit ema nain ida no rua, enkuantu povu rai nee sei kontinua moris kiak no mukit.

Realidade nebe hatudu katak,ema nebe, kiak nakfilak ba riku derepenti, primeiro iha kareta ida, derepenti deit iha kareta tolu hat, no pasiar livre ida ne’e mak, ita bolu naran korupsaun, hodi habokur deit ema ida no ema seluk laiha.

Nune’e, nia apresia ba KAK nia servisu nebe,ho imparsialidade, maske KAK foin mak estabelese tinan hira nia laran deit maibe hare ba servisu lao diak, hodi indika ona membro Guvernu balu, Direktores balu ba MP, atu halo investigasaun.

Iha oportunidade ne’e, Joao Zito Viana husi ONG Luta Hamutuk haklaken katak, ita labele kolia bosok malu katak, laiha korupsaun, Korupsaun nebe buras halo projetu barak mak lao la los, no la fo benevisio ba povu.

Korupsaun halo povu barak mak infrenta problema oi oin mak hanesan uma eskola laiha, falta be’e mos, eletrisidade, Estrada, hamlaha tamba korupsaun, nune’e, nia husu ba KAK atu halo servisu ho imparsialidade hatudu servisu ho diak, salva sasan estadu nian, hodi lori koruptor ba hatan iha Tribunal. lj1 (stl)

20 Outubru 2011

Thursday, October 13, 2011

Kak Seriu Investiga Kazu Korupsaun

DILI – Komisaun Anti Korupsaun (KAK), komesa hatudu ona nehan ba koruptor sira, maske seidauk bele tata, maibe ho atividade servisu KAK nian ikus-ikus nee sai ameasa ba koruptor sira iha rai laran.

Xefi Bankada PD-PN Adriano do Nascimentu hatete, KAK iha mandatu atu halo investigasaun ba kazu nebe iha indikasaun korupsaun, durante fulan hirak nee KAK komesa halao nia mandamentu komforme lei haruka.

“Ema barak kritika pratika korupsaun ho servisu KAK nian ikus-ikus nee bele fo konfiansa ba KAK katak estadu seriu haree problema korupsaun iha rai laran, ami nia partidu iha prinsipiu katak se deit inklui membru partidu Demokratiku mak tuur governu halo korupsaun tenke submete ba prosesu investigasaun,” Deputadu Adriano haklaken lia hirak nee ba STL iha edifisiu PN,Tersa (11/10).

Adriano hatutan Partidu Demokrat nunka fo orientasaun ba iha kualker membru partidu nebe tuur iha governu atu ba hariku aan ho kadeira nebe nia opkupa, tan nee bainhira iha membru governu balu tenta hariku aan hokorupsaun tenke submete ba prosesu indestigasaun hanesan personajen laos instituisaun.

Maske nunee Depudatu PD nee konsidera KAK laos tribunal nebe iha mandamentu atu halo julgamentu ba koruptor sira, maibe ho dadus nebe KAK rekoila liu husi investigasaun iha kbiit forte atu lori autor sira ba justisa. “Dadus KAK nian tendensia forte liu ba membru governu nebe mak halo praktika korupsaun, tenke lori autor sira ba tribunal,” tenik Adriano.

Nunee mos Deputadu Manuel Tilman hatete, KAK maske seidauk hatudu rejultadu servisu, maibe vizaun KAK nian hodi kombate kotupsaun bele sai hanesan aimoruk ida diak atu halo prevensaun ba korupsaun iha rai laran. “Kombate korupsaun iha dalan rua mak prevensaun no inspesaun investigasaun hodi kaer duni autor sira,” dehan Tilman.

Tilman hatutan investigasaun ba kazu korupsaun tenke klean no neneik, atu prevene korupsaun dalan ida mak hamenus odamatan sai tama osan. Pratika governu nian durante nee transfere osan ba odamatan ida, maibe husu osan mai odamatan bar-barak nebe tendensia fo oportunidade atu hamosu pratika korupsaun ou nauk. lj9/lay

STL, 12 Outubru 2011

Tuesday, October 11, 2011

KAK Laiha Nehan, Korupsaun Buras Iha Governu AMP

DILI — Massa grupu Consellu Popular Defeza-Republika Demokratika Timor Leste (CPD-RDTL), duvidas ba servisu Komisaun Anti Korupsaun (KAK) no Provedoria Direitus Humanus ho Justisa (PDHJ) atu lori koruptor sira ba toba iha Hotel Becora.

Ministeriu publiku prosesu ona autor balu ba tribunal, maibe too oras nee seidauk iha autor ida tama iha prizaun Becora tanba korupsaun, maske indikasaun korupsaun kuaze mosu iha ministeriu hotu nebe xefia husi membru governu nebe lidera husi Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmao.

Primeiro Ministru Xanana Gusmao liu husi dialogu abertu ho grupu CPD-RDTL rekoinese katak governu nebe nia lidera nakonu ho koruptor nebe daudauk seidauk iha prosesu justisa, maske Komisaun Anti Korupsaun (KAK) halo hela investigasaun ba iha membru governu balu ne’ebe deskonfia halo korupsaun. Hanesan kazu Vise PM, Jose Luis Guterres, ne’ebe tama ona iha tribunal, no desizaun tribunal komprova la sala.

Nunee mos agora daudauk KAK sei halo investiga hela ba membru governu balu nebe deskonfia halo korupsaun iha Ministeriu Administrasaun Ordenamentu Teritorial, Ministeriu Justisa, Ministeriu Finansa, no ministeriu sira seluk nebe iha indikasaun forte halo korupsaun.

“Ita tenki respeita instituisaun estadu nian, governu tenke hakruk mos ba tribunal, kona ba iha korupsaun kazu ne’e lao hela,” hatete Xanana hodi responde ejijensia CPD-RDTL kona ba korupsaun iha governu AMP nebe PM Xanana Xefia, Kampu Demokrasia, Sabadu (8/10).

Xanana reforsa tan katak, agora dadauk governu halo hela treinementu ba investigador balu tanba investigasaun ba kazu korupsaun laos fasil tan nee presiza iha koinesementu klean ba kestaun korupsaun.

“Ida ne’e maka Ministru balu iha ne’eba tiha ona, hau rasik mos bele ba too iha ne’eba, labele impede. Hanesan foin lalais mos mosu kazu husi Vise Primeiru Ministru, Jose Luis Guterres,” hatete Xanana.

PM Xanana apela ba timor oan tomak fo apoiu ba politik estadu nian hodi kombate korupsaun iha rai laran, tanba nudar timor oan tenki preokupa ho osan miloens hirak ne’ebe sirkula iha rai laran, bainhira latau matan osan hirak nee sei monu deit ba ema nia bolsu laos hadia povu nia moris.

Guntur nudar member CPD-RDTL iha biban nee husu ba Primeiru Ministru Xanana Gusmao atu tau matan ba problema korupsaun. Bainhira PM Xanana tenta hakiak bebeik korupsaun sei sai dezastre boot ba prosesu dezenvolvimentu rai nee nian iha futuru.

“Durante ema barak temin korupsaun bar-barak iha governu AMP, maibe to oras ne’e KAK ho PDHJ seidauk kaer koruptor sira ne’e, ne’eduni halo ita duvidas tebes,” hatete Guntur.

KAK tuir Guntur durante nee kuaze laiha nehan hodi tata koruptor, maske indikasaun korupsaun mosu iha ministeriu bar-barak, maibe seidauk iha membru governu ida responsabiliza ba aktu korupsaun nebe sira komete. Ministiu balu maske hetan ona estatutu hanesan TIR,maibe sei kontinua halao knar hanesan membru governu. “Keta halo governu harii tiha KAK ne’e atu sai fali komisaun amigu korupsaun, ida ne’e maka sai ami nia preokupasaun,” hatete Guntur. car

STL, Tersa, 11 Outubru 2011

Monday, October 10, 2011

KAK Iha Mekanismu Propriu Kombate Korupsaun

DILI – Komisaun Anti Korupsaun (KAK) iha nia mekanismu propriu atu kombate korupsaun nebe sai preokupasaun povu rai nee iha rai laran. Liu husi peskiza nebe KAK halao iha distritu 13 husu povu atu kompriende saida mak korupasaun.

Adjunto Komisariu KAK Jose Antonio das Neves hatete, prekiza nebe halao hanesan peskiza dahuluk iha Timor Leste, liu husi peskiza nee atu husu povu nia kompriensaun kona ba korupasaun.

“Peskiza ida ne’e importansia atu bele ajuda komisaun no estadu tomak bele halo planu estrateziku nasional ida no estadu atu kombate korupasaun iha aspeitu oin-oin,” dehan Jose ba Jornalista iha Farol, edifisiu KAK hafoin seremonia abetura Peskiza nasional, Sabadu (8/10).

Adjuntu KAK nee hatete dala barak ema koalia korupasaun haree liu ba leten, maibe nunka fihir pratika ruma iha sosiedade nia laran mos favorese hela korupasaun. Tan nee komunidade tenke hatene saida mak korupsaun no meius saida atu kontribui kombabete ka prevene korupasaun laos iha nivel aas deit maibe iha atividade oin-oin.

“Ita koalia korupasaun koalia hela deit mas ita seidauk iha dadus ida atu bele suporta ita nia argumentu, tan ne’e ita presiza, peskiza ida nee atu kobre teritoeiu tomak hodi husu publiku nia persepsaun kona ba korupsaun,” dehan Jose.

Iha fatin hanesan Fundador no direitor ONG insigh Keira ZBN, hatete peskiza nebe halao iha timor laran tomak sei intervista ema rihun ida deit no sei liu husi uma kain balu, atu nune bele uza no defini oinsa povu sira kompriende saida mak korupsaun. “ Ema nebe ami atu halo intervita tenki tinan sanulu resin hitu ba leten, feto ho mane naran deit ema nee’e tenki timor oan no hela iha area nebe mak ami halo estudu ba, survei nebe halo importante ba nasaun liu-liu atu dudu progresu dezenvol vimen tu iha rai laran,” dehan Keira.

Nia hatutan, Programa nebe halao sei servisu hamutuk ho lider komunitariu, tanba kuarker programa lider komunitaria sira nian mak sai hun husi buat hotu nebe halao daudauk iha kada suku.

Tuir informasaun nebe STL simu katak Peskiza nebe halao husi KAK nee’e haten apoiu tekniku no finanseiru husi ajensia internasional Cazal liu husi USAid no mos ONG nasional insigh nebe involve investigador kuaze haat nulu resin no sei fahe ba grupu tolu hodi halao survei iha timor laran tomak.

Peskiza nee’e mos parte ida husi edukasaun, nunee liu husi kampanha nebe halao ba publiku atu loke persepsaun povu nian konaba korupasaun no sa mekanismu atu kombate. lj5/lay

STL, 10/10/2011

Thursday, October 6, 2011

Horon Tutuir Naokten Iha Uma Laran Governu Bispo Basilio Husu KAK Keta Tauk “Sai Asu Siak”

BAUCAU - Desde ha’ri tinan rua liuba, Komisaun Anti Korupsaun (KAK) investiga ona kazu korupsaun 17 iha uma laran governu, nebe involve membru governu balu. Ba servisu nebe KAK halao, Bispu Baucau Mgr. Basilio do Nascimento, Pr hato’o parabens ba ulun boot KAK ho ninia membru hotu.

Bispo Basilio hateten, mesmu foin ha’ri maibe KAK hatudu ona ninia responsabel nudar orgaun ida mak anti teb-tebes korupsaun iha uma laran governu nian. Pelumenus, KAK halao ona ninia knar ho diak mesmu hasoru dezafiu barak. “See sira halao ona sira nia servisu, hau fo parabens ba KAK. Maibe hau hakarak husu ba KAK, labele tauk atu sai asu siak hodi horon tutuir naokten sira iha uma laran governu nian,” hateten Mgr. Basilio do Nascimento, Pr ba jornalista iha ninia residencia Baucau, Sesta (30/9).

Tuir informasaun nebe Bispo Basilio simu katak, husi investigasaun nebe halao, KAK konsege hatene ema nebe hasai sasan husi uma laran governu, la tuir lei. KAK hetan ema lubuk ida, no iha ema sira nee nia leet, iha mos membru governu balu involve. “Kazu hirak nee persiza rezolve ho lei. I lei la ha’re ba see deit nia kondisaun. Ema boot ka ema ki’ik. La ha’re ba funsionariu ka veteranus, politiku ka agrikultor. Lei nee, lei duni. Keta halimar ho lei. Hau espera, tuir ninia funsaun no obrigasaun, KAK persiza ha’re ema sira nebe viola lei no lori sira ba lei nia okos”.

Iha fatin la hanesan, Komisario KAK Aderito de Jesus hateten, nudar organizasaun anti korupsaun, oras ne’e dadaun konsege halao servisu lubuk ida. Investiga ona kazu korupsaun 17. Maibe “Hau labele fosai instituisaun nebe-nebe deit mak involve iha krimi korupsaun. Tuir lei nebe iha, KAK tenki servisu tuir lei. Bele koalia ba ema bo’ot no ema ki’ik sobre problema korupsaun maibe labele fosai uluk instituisaun nebe involve iha korupsaun,” dehan Aderito.

Iha fulan kotuk, KAK halo ona rekrutamentu ba ema lubuk ida hodi sai investigador no oinsa bele kaer kazu. I tuir planu, investigador sei tuir lai treinamentu durante fulan ida ho balun depois mak bele ba kaer kazu. Treinamentu atu sai investigador KAK nian nee, hetan apoio husi Ministeriu Publiku.

Responde ba kestaun nee, estudante UNTL Fakuldade Fisipol, Maria da Costa agresenta katak, korupsaun nee hahalok a’at no estraga nasaun nia vida. Hahalok a’at nee persiza kombate para korupsaun labele moris buras iha pais ida nee. lay

STL, 05 Outubru 2011

Sunday, October 2, 2011

KAK Hetan Ameasas Husi Ema Deskonhesidu

CJITL Flas, Komisariu Komisaun Anti Korupsaun-KAK Aderito de Jesus Hetan amiasas husi ema Deskoinesidus liu husi SMS no Telephone.

Tuir Komisariu KAK Aderito de Jesus katak hetan amiasa ne’e normal, atu nune’e KAK bele servisu makaas liu tan.

“Dala barak ema SMS no Telephone hodi amiasa, maibe ida ne’e normal, tanba KAK investiga ona kazu sanulu resin” dehan Aderitu de Jesus, tersa 27/9, iha Dili Convensaun Center-DCC.

KAK konsege Investiga ona Kazu 18, kazu ne’e mak Mal Administrasaun no Korupsaun.

Thursday, September 15, 2011

Prevene Korupsaun, KAK - IGE Sai Uma Nain

DILI - Oinsa atu kombate Korupsaun nebee komesa buras iha nasuan timor leste kuarta ohin Komisaun Anti Korupsaun KAK kolabora ho Inspeksaun Geral Estadu sai uma nain realiza workshop atu prevene Korupsaun ho Inspektur hotu instituisaun estadu nian.

Komisario Komisaun Anti Korupsaun (KAK) Aderito de jesus kolia lia hirak ne’e ba
Jornalista sira iha Delta Nova Comoro, Dili, Kuarta (14/09).

workshop nee’e ho objetivu atu fahe prosedementu legal iha administrasaun finansas administrativa kada departementu no fahe metode analiza iha parte monitorizasaun ba auditoria kada institusaun nian atu nune’e instituisaun hotu nebe hola parte iha instituisaun estadu nian,bele hasae servisu nebe diak ba publiku.

“Atu halo prevensaun ba korupasaun iha rai laran laos mai husi ajensia ida deit maibe ajensia hotu iha nasuan ida nee ho nune’e, KAK marka planu halo worshop hodi halibur ideia ho departementu hotu hodi kompriende diak servisu KAK nian atu nune’e ita hotu kolabora hamutuk hodi kombate Korupsaun,” dehan Aderito.

Nia hatutan depertementu kada institusaun prezisa servisu hamutuk ho Komisaun Anti korupsaun atu nune bele prevene korupsaun nebe hamate dezemvovimentu rai laran.

Iha sorin seluk Inspektur Geral do Estadu (IGE) Francisco Carvalho hatete, liu husi workshop nee’e, funsionario hotu sei hatene diak liu KAK nia servisu oinsa bele kolabora hamutuk ho instituisaun seluk hodi prevene korupsaun nebe buras. Instituisaun KAK hanesan instituisaun nebe foin mak hamrik maibe konsege investiga ona kaju hamutuk 17. Nune’e,e ho servisu nebe KAK halo ita espera katak, iha futuru KAK sei servisu ho diak, prevene Korupsaun.

Inspektor Geral Polisia Nasional de Timor Leste (PNTL) Julio Hornai haktuir katak, polisia hanesan instituisaun estadu partisipa mos iha worshop ne atu hatene oinsa KAK nia servisu no kolabora hamutuk hodi kombate korupsaun. LJ-1/Lay

STL, 15 Setembru 2011

Wednesday, September 14, 2011

KAK Husu IGE Kontrola Ministeiru Ne’ebe Indikasaun Buras KKN

Radio, online – Komisairu Komisaun Anti Korupsaun (KAK) Aderito de Jesus husu ba Inspektur Geral do Estado (IGE) atu kontrola didiak Ministeriu ne’ebe mosu iha publiku nia le’et ne’ebe iha indikasaun hamosu Korupsaun, Kolusaun no Nepotizmu (KKN).

Komisariu KAK hato’o kestaun ne’e waimhira abertura ba workshop loron ida tomak Kuarta, (14/9), ne’ebe IGE halo Inspektur kada Ministeiru sira mak ejisti. Workshop ne’e ho tema “Fortifikar E Desepenho De Servisu Dos Funsionario Ho Kombate Korupsaun e Promover A Ko’ordenasaun de Servisu Entre KAK no Inspesaun Geral Estado”.

Aderito realsa liutan, ba futuru presiza diak liutan, ko’ordenasaun entre Inspektur Geral husi institusoins ho Inspektur Geral Estado (IGE) ne’ebe iha ligasaun ba KAK .

Objetivu husi Workshop Aderito ba jornalista hateten, halibur Inspektor Geral Estado kada Departementu hamutuk halo ko’ordenasaun diak liu tan entre KAK ho Inspektor Geral Estado atu nune’e bele fasilita informasaun diak iha asaun prevensaun no investigasaun.

“Hau husu ba Inspektur iha departementu kada Ministeriu ididak atu nune’e bele funsionalisa halo efektu diak liu tan dalan importante ba kombate KKN,” nia rekomenda.

Iha parte seluk Inspektor Geral PNTL, Rui da Costa Hornai hateten, workshop ne’ebe KAK halao ne’e kapas tamba ida ne’e hanesan kria relasaun entre Inspektor gelar, inspentor Geral estado no ligasaun ba KAK ne’ebe diak no mos kooredenasaun servisu ida deit atu fo informasaun ba malu.

Rui afirma liu tan, materia ne’ebe sei hato’o iha workshop ne’e mak saida mak husi Inspektur Geral estado KAK nia ejije no hakarak atu apoiu Inspektur Geral sira husi inspesaun Geral ba parte hot-hotu

“Ita nia ligasaun no informasaun sai xafe importante ba kontrola funsionamentu servisu estadu nian hodi diak liutan,” nia komenta. (Radio Liberdade - Online)

Monday, September 12, 2011

KAK Halibur Ideia ho Autoridade Lokal Iha TL

DILI - Atu hatene diak Komisaun Anti Korupsaun (KAK) nia Servisu, Komisariu KAK halao enkontru ho autoridade Lokal husi Distrito Aileu, Same, Ainaro, Ermera, Baucau Viqueque, Lospalos no Manatuto hodi koalia oinsa bele hatene klean KAK nia servisu hodi kombate Korupsaun.

Komisario Komisaun Anti Korupsaun (KAK), Aderito de Jesus Soares koalia lia hirak ne’e ba STL iha CAVR Balide Dili, Kuarta (7/9).

“Iha oportunidade ne’e KAk laos halao deit enkontru ho autoridade lokal sira maibe, KAK mos halao asaun prevensaun ho dirasaun Alfandega nian,” dehan Komisario ne’e.

Entertanto Rozario de Araujo akresenta katak, planu KAK ne’e hanesan meus importante nebe bele esplika klean ba autoridade loKal sira hotu, oin sa sira bele hatene liu kona ba KAK nia servisu durante ne’e. Informasaun kompletu iha STL Jornal no STL web, edisaun Sabado (10/9). Ines das Dores/Timotio Gusmão

STL, 09 Setembru 2011

KAK Halao Nia Kna’ar Tuir Lei Nebe Iha

DILI - Komisario Komisaun Anti Korupsaun (KAK) Aderito de Jesus Soares hatete, KAK hanesan organizasaun nebe servisu tuir lei estadu TL nian nebe iha, seidauk fo sai rejultadu kona ba instituisaun nebe involve komete korupsaun tamba prosesu sei lao namanas hela. Komisario Aderito de Jesus Soares Kolia asunto ne’e ba STL iha Farol Dili Kinta (8/9).

Tuir Aderito katak, durante ne’e KAK halao ona servisu lubuk ida, hanesan prevensaun, no investigasaun kriminal hodi investiga ona kaju korupsaun hamutuk 18, ho total kaju ne’e, kaju 6, KAK entrega ona ba Ministeriu Publik hodi submete ba Justica sira seluk sei lao tuir prosesu.

“Hau labele fo sai instituisaun nebe, nebe deit mak involve iha krime korupsaun, tamba tuir lei nebe iha KAK servisu tuir lei estadu TL nian,bele kolia ba ema bo’ot no ema nebe ki’ik sobre problema korupsaun, tamba ne’e nia labele fo sai uluk Instituisaun nebe komete krime tamba kaju barak mak sei lao hela iha prosesu nia laran.

Aderito haktuir liu tan katak, iha fulan kotuk liu ba KAK halo ona regrutamentu ba ba ema lobuk ida atu sai investigador para oinsa bele kaer kaju, no tuir planu investigador sei tuir deit treinamentu durante fulan ida ho balu bele tama ona ba kaer kaju.tamba treinamentu ba investigador hetan apoio husi Ministeriu Publik.

Durante ne’e KAK halao nia servisu hetan apoio maximu husi Ministerio Publiko, no husi apoio nebe iha, Komisaun ida ne’e konsege halo ona servisu lobuk ida, ita fiar katak,ho servisu hamutuk ida ne’e bele fo benevisio ba KAK, hodi kombate korusaun iha TL.

Iha Parte seluk, Estudante UNTL Fakuldade Fisipol, Maria da Costa agresenta katak, korupsaun hanesan, hahalok at nebe straga nasaun, iha futuru persiza investiga, tamba tuir ema hotu nia hare, korupsaun kontinua buras maka’as iha nasaun ne’e, hodi hamate dezenvolvimentu nasional.

Entertanto Rozario de Araujo hanoin katak, korupsaun hanesan hahalok at nebe estraga futuru nasaun tamba ne’e, ita hotu kopera hamutuk kombate Korupsaun nebe buras iha TL. lj1/lay

STL, 09 Setembru 2011

Partisipantes KAK 42 Simu Sertifikadu

DILI - Funsionario Komisaun Anti Korupsaun(KAK) hamutuk hat nulu resin rua (42) simu sertifikadu ba kursu lian Portugues ba Niveis Bazico no Niveis Intermediario, nebe realiza husi koperasaun Brazileiro ho Embaixador Brazil, hodi hasae Koinhesementu ba funsionario KAK atu servisu ho diak.

Komisario Komisaun Anti Korupsaun (KAK) Aderito de Jesus Soares informa kestaun ne’e ba Jornalista sira iha edefisio KAK Farol Dili Kinta (08/09).

Tuir nia katak, iha fulan kotuk liu ba KAK iha enkontru ho Embaixador Brazil dirize karta ba Embaixador atu fo tulun ba funsionario KAK liu husi formasaun durante fulan hat tamba tuir ita hotu nia hare dukumentus nebe iha kuaje Portugues hotu tamba ne’e hakarak ka lakoi funsionario sira tenki tuir kursu ida ne’e.

“Durante fulan hira nia laran professores sira husi Brazil mak fasilita diak tebes fo formasaun no iha formasaun ne’e, partisipantes husi Nivel Bazico sae ba Intermediario no sira nebe intermediario sae fali ba abancado tamba tuir ita nia hare Lingua ne’e, importante ba ita tamba dokumentus kuaje barak mak,hakerek ho portugues, ”dehan nia.

Total Partisipantes nebe partisipa iha Kursu ne’e, hamutuk ema nain 42 no husi numeru ne’e, Nivel Intermediario ema nain 13 no Nivel Bazico hamutuk 29, no kontinusaun ba oin laos deit kursu Portugues maibe sei iha mos kursu Inglesh.

Iha fatin hanesan,Sekretario Embaixador Brazil Francisco de Souza mos haktuir katak, dala ruma iha tempu de investigasaun ema sempre uja lian Portugues sai hanesan lian nebe importante tamba ne’e Brazil fo treino ba funsionario KAK atu halao servisu investigasaun ho diak.

Entertanto partisipantes Rozario de Araujo agresenta katak, engeralmente husi nia parte senti kontente tamba KAK fo oportunidade ba funsionario sira hodi tuir Kursu ne’e, maske ho tempu nebe oitoan maibe ita koko atu aprende tamba Lian Portuques importante ba ema hotu.

Rozario kolia liu tan katak, iha fatin hotu hotu liu liu iha instituisaun Guvernu nian lingua ofisial mak hanesan Lingua Portugues ho tetum tamba ne’e hanesan partisipantes senti haksolok ho programa nebe KAK implementa.

Tuir observasaun STL nian iha tereino nota katak, Iha seremonia entrega sertifikadu ne’e partisipante sira kontente, hodi anima konvidadus sira ho Muzika,kanta Hino Nasional, partisipa iha eventu ne’e mos Sekretario Embaixador Brazil mai timor Leste, reprezentante BPA, ho konvidadus sira seluk. lj1/lay

STL, 9.9.2011

Atu Halao Servisu KAK Ho Diak, Planu Kak Sei Haruka Treinador Ba Rai Liur

DILI-Hanesan nasaun nebe foin mak hamrik durante tinan hira nia laran maibe hare ba, lista estadu nian nebe iha, Korupsaun kontinua buras ho nune’e planu KAK sei haruka investigador sira ba tuir treinamentu iha rai liur hodi hasae koinhesementu diak atu kombate korupsaun.

Komisario Komisaun Anti Korupsaun (KAK) Aderito de Jesus Soares kolia lia hirak ne’e, ba STL iha Iha CAVR Balide Dili Kuarta(07/09).

Tuir nia katak,hare ba investigador KAK sei foun,tuir planu KAK nian sei haruka investigador sira ba tuir treinu iha Honkong,Malayzia, Darwin Australia, balu ba iha Estadus Unidos de Amerika atu tuir treino nebe adekuado hodi kombate korupsaun, e husi KAK rasik mos konsege fo treinamentu lubuk ida ona.

“Agora KAK halo mos kordenasaun ho Indonesia tamba foin dadauk KAK halo vizita ba Indonesia nia KPK,no sira prontu kopera ho KAK atu delega investigador balu ba tuir treinamentu mos iha fatin neba, entaun ita espera katak, treinamentu ne’e sei lao ho diak, hodi kaer nafatin kaju investigasaun iha KAK.

KAK mos kontinua treina sira ho peritos internasional ida ga rua iha neba,atu nune’e ho planu nebe iha bele atinzi objetivo KAK nian hodi kombate korupsaun, ”dehan Nia.

Entertanto Rozario de Araujo hanoin katak, korupsaun hanesan hahalok at nebe estraga futuru nasaun tamba ne’e, KAK nia programa atu haruka investigador ba tuir treinamentu iha liur hanesan meus nebe diak hodi kombate korupsaun.

Iha Parte seluk, Estudante UNTL Fakuldade Fisipol, Maria da Costa agresenta katak, korupsaun hanesan, hahalok at nebe straga nasaun, iha futuru persiza investiga, tamba tuir ema hotu nia hare, korupsaun kontinua buras maka’as iha nasaun ne’e. lj1/lay

STL, 09 Setembru 2011

Tuesday, September 6, 2011

KAK Aplika TIR Ba Ministra Lucia

KOMISAUN Anti Korrupsaun (KAK), ofisialmente hasai Termu Idetindade Rejidensia (TIR) ba Ministra Justisa, Lucia Lobato. Estatutu Ministra ne’e hasai relasiona ho kazu deskonfia korrupsaun kona-ba farda ba Guarda Prizioneiru sira.

Tuir informasaun ne’ebé mak TEMPO Semanal hetan, alien de hasai TIR ba Ministra Justisa, KAK mos prende ona passaporte Ministra Lucia nian, hodi nune’e, prevene nia ‘halai’ ba rai liur.

Tanba, durante prosesu investigasaun nia laran. Ministra Lucia tenke hela metin iha rai laran, atu nune’e, prosesu investigasaun bele lao ho diak.

Informasaun ikus, to’o oras ne’e, maski hetan ona TIR husi KAK maibe, Ministra Lucia Lobato sei kontinua halao nia funsaun, tanba seidauk iha akuzasaun formal husi Prokuradoria Jeral.

Antes ne’e, iha tinan 2009 TEMPO Semanal konsege hasai kazu korrupsaun ne’ebé mak deskonfia envolve husi Ministra Justisa, Lucia Lobato.

Loron 16 fulan Abril 2009, PNTL hamutuk UNPol konsege prende botas marka TNI iha armajen SPBU (sentru kombustivel) Pualaka (Ameriko, Ministra Justisa nia la’en nian). iha fatin ne’e sira konsege hetan botas karoon hitu (7) ne’ebé tuir informasaun atu fo ba guarda prizioneiru sira.

Sapatu hirak ne’e lori husi Ministeriu Justisa ba armajen Pualaka, maibe guarda prizioneiru sira lakohi simu tanba botas ne’ebé sosa husi Ministra Justisa ho marka TNI, tanba ne’e, lori ba armajen Pualaka atu hamoos letra ne’e.

Tuir informasaun ne’ebé TEMPO Semanal rekolla, Ministra Justisa ho nia kaben utiliza naran kompañia Wasuba hodi aprezenta dokumentu atu legaliza prosesu tenderizasaun ba fardamentu Guarda Prisionais. No, kompañia Wasuba rasik hetan 10% husi Ministra Justica Lucia Lobato.

ornal ne’e konsege hetan asesu ba CVP ida ho valor US$ 97,500.00 hodi halo fardamentu ho volume liu atus lima, maibe la defini kompania ne’ebe sei simu osan hirak ne’e. ”Nune’e uza naran kompania ne’e ho nove mil sete sentus (US$ 9,700.00) depois selu ho taxa ninian ne’e mak sai nove mil sete sentus (US$9,700.00). (*)

Fonte: http://www.tempo-semanal.com/?p=630

Monday, September 5, 2011

Se Mak Halo Korupsaun, Responde Iha Tribunal

DILI - Presidenti bankada PSD iha Parlamentu Nasional (PN), deputadu Vidal de Jesus, hateten, se deit mak halo korupsaun, dalan mak ne’e, nia tenki ba responde iha tribunal.

Deputadu ne’e hateten, relasiona ho kazu Ministra Justisa Lucia Lobato. Tuir nia hanoin sei iha korupsaun tenki ba hatan. Ne’e bele se-se deit, mesmu partidu mos la gosta buat ida korupsaun.

“Hau hanesan membru PSD ida, I hau mak presidenti Bancada PSD iha Parlamentu, ami nia estatutu partidu mos la gosta buat ida korupsaun,” hateten deputadu Vidal ba STL iha uma fukun PN, Segunda (5/9).

Deputadu husi bancada PSD, Mario Viegas Carrascalao hateten, ida ne’e hanesan voatus deit karik, konserteja hare prosesu nebe’e lao durante ne’e, Ministeriu sira nebe’e atu ba julgamentu ne’e mos tenki husu levantamentu imunidade husi Parlamentu, bele suspensaun sira nia imunidade, to’o ohin loron seidauk tama iha ne’e, pedidu suspensaun konaba imunidade ba Ministra Justisa nian. Informasaun kompletu iha STL Jornal no STL web, edisaun Tersa (6/9). Jasinta Sequera

Fonte: STL, 05 Setembru 2011

PN Apoiu Servisu KAK

DILI - Reprezentante Povu, iha Uma fukun Parlamentu Nasional (PN), apoiu servisu Komisaun Anti Korupsaun (KAK), tamba bele halo invistigasaun ba membru Governu sira nebee halo korupsaun.

Deputadu Bankada, Fretilin Estanislao da Silva hateten KAK halao nia funsaun hanesan pasu positivu, tamba dadaun ne’e mosu alegasaun barak ba membru governu sira.

“Tamba ne’e ita nia KAK komesa ona servisu konkretu, foin lalais ita hare termu de residensia, ba membrus Governu balun, nee sinal idake diak,” hateten Estanislao STL iha iha Parlamentu Nasional, Dili, Segunda (05/09).

Nune’e Deputadu CNRT, Natalino dos Santos hateten, investigasaun ba kazu korupsaun, nee diak tamba KAK halo duni nia servisu tuir lei.

“Hau hatene katak KAK nia kompetensia atu halo invistigasaun tuir lei no orden,nee pasu ida posetivu, tamba institusaun sira nee hamrik laos simbolu deit, maibee nian hamrik halo duni nia knar no kompetensia nebee lezitima,” hateten Natalino. Informasaun kompletu iha STL Jornal no STL web, edisaun Tersa (6/9). Joao Anibal Almeida

Fonte: 05 Setembru 2011

KOMISI ANTI KORUPSI (KAK) DAN CLEAN GOVERNMENT

Selama lebih dari dua belas tahun pembangunan nasional, pertumbuhan ekonomi negara Timor Leste sedikit menunjukkan hasil yang memuaskan, dimana pertumbuhan dan pembangunan nasional menjadi matra penting dalam pembangunan ekonomi menjadi prioritas dalam pembangunan nasional. Pertumbuhan ekonomi Negara Timor Leste mengalami stagnasi atau kemandegkan dapat pula berpengaruh terhadap pembangunan nasional. Hal ini tidak tunjang dengan kebijakan pemerintah RDTL dalam hal ini, komisi anti korupsi (KAK) dalam memberantas korupsi, kolusi dan nepotisme yang merajalela dalam struktur pemerintahan saat ini.

Melalui keseluruhan dana pemerintah yang telah disetujui untuk pembangunan nasional, pemerintah Timor Leste, dalam hal ini Kementerian Perencanaan dan Keuangan RDTL (2002-2005), membentuk empat dana sementara yakni modal dana pembangunan, dana kapasitas pembangunan, dana perjalanan ke luar negeri dan dana cadangan peralihan. Dengan keseluruhan dana pembangunan untuk setiap Kementerian belum menunjukkan hasil yang memuaskan karena peningkatan data statistic penyalahgunaan dana bukan untuk skala prioritas program pembangunan nasional menjadi ajang perdebatan para elit politik atau parlemen nasional Timor Leste. Kesalahan strategi pembangunan nasional ini mengasumsikan bahwa pemerintah Timor Leste, dalam hal ini KAK dengan sendirinya belum bekerja secara maksimal dalam menetaskan aspek penyalahgunaan dana pembangunan nasional oleh oknun-oknun koruptor untuk kepentingan pribadinya.

Secara praktek, korupsi barangkali bisa dilakukan kapan saja tanpa mengenal waktu, namun dalam realitasnya tidaklah demikian. Strategi para oknun koruptor ini menciptakan akses kesempatan berusaha untuk menyalahi aturan yang ada dalam proses pembuatan keputusan untuk dana pembangunan nasional seperti dana yang sering disalahgunakan misalnya dana kapasitas pembangunan, dana perjalanan ke luar negeri dan dana cadangan peralihan (Outrus-outrus). Meskipun strategi ini diyakini belum mampu memberantas korupsi secara perlahan, pada sisi lain banyak masyarakat saat ini menghujat pemerintah Timor leste dalam hal membersihkan pemerintah dari unsure-unsur korupsi, kolusi, dan nepotisme (KKN), dan apabila pemerintah atau KAK tidak menangani secara serius akan menimbulkan masalah yang lebih besar dimasa yang akan datang

Satu sisi diantaranya akan semakin melebar kesenjangan sosioekonomi dan penguasaan asset oleh segelintir orang, merupakan kesalahan strategi pembangunan nasional oleh pemerintah Timor Leste, sehingga melahirkan disparitas dalam menguasai asset nasional, sedangkan ironisny masyarakat Timor Leste terbelenggu dari ketidakberdayaan dan kesengsaraan dalam menata masa depan.

Kesenjangan ini semakin diperparah tatkala dalam misi kerja Komisi Anti Korupsi (KAK) belum menunjukkan hasil yang maksimal dalam Clean Government dari bentuk-bentuk korupsi kolusi, dan nepotisme oleh para koruptor yang duduk dalam struktur pemerintahan RDTL.

Kesenjangan ini seperti di kemukakan oleh Perdana Menteri Kayrala Xananan Gusmao sudah berada pada titik kristis, bahkan tidak bisa disembunyikan lagi untuk public atau masyarakat Timor Leste, karena selama ini pemerintah Leste telah membuat kebohongan public kepada masyarakat atas praduga tak bersalah oleh oknun-oknun yang duduk dalam struktur pemerintah RDTL.

“Komisi Anti Korupsi (KAK)”

Yang menarik dan melekat dari proses terbentuk komisi anti korupsi (KAK) di pemerintahan Perdana Menteri Kayrala Xananan Gusmao dan Presiden Republik Timor Leste Jose Ramos Horta selama pemerintahan terbentuk hingga saat ini adalah fenomena munculnya distorsi pembersihan pemerintah (Clean Government) dari unsure-unsur korupsi, kolusi, dan nepotisme (KKN), bahkan monopoli dari berbagai kegiatan pembangunan nasional yang dicanangkan oleh pemerintah yang berkuasa saat ini.

Monopoli dan korupsi, kolusi dan nepotisme (KKN), bahkan menjadi ciri khas yang melekat pada pemerintah yang berkuasa saat ini. Sebab para penguasa yang duduk dalam struktur pemerintah banyak menyalahgunakan kekuasaan untuk hal-hal yang bersifat kepentingan pribadi lebih tinggi diatas kepentingan nasional. Dan tentunya juga tidak lepas dari koneksi dan monopoli. Memang kasus seperti ini baru pertama kali ditangani Komisi Anti Korupsi (KAK) seperti kasus yang ditunding kepada Wakil Perdana Menteri Jose Luis Guterres mengenai masalah penyalahgunaan dana pemerintah, namun tidak menunjangkan evidencia yang kuat sehingga wakil perdana Menteri bebas dari jerat Hukum yang ditimpangan oleh pengadilan tinggi RDTL kepadanya. Kemudian kasus berikutnya adalah Administrador Distrik Dili Ruben Bras juga dililit oleh berbagai masalah penyalahgunaan dana pembangunan nasional untuk distrik Dili, sehingga dia di jerat hukum pidana korupsi, dan kasus yang berikutnya adalah indikasi penyalahgunaa dana pengadaan seragam untuk pegawai guarda prizaun oleh Kementerian Justisa RDTL.

Fenomena ini muncul akibat kerjasama pemerintah dan Komisi Anti Korupsi (KAK) dalam melaksanakan misinya sesuai amanah yang diberikan oleh rakyat Timor Leste dalam menangani masalah penyalahgunaan dana pembangunan nasional oleh oknun-oknun yang tidak bertanggungjawab.

Dalam praktek kerjanya, Misi Komisi Anti Korupsi (KAK), demikian mengandung beberapa konsekwensi negatif maupun positif. Negatif seperti cenderung menangani kasus penyalahgunaan dana pembangunan nasional oleh para petinggi Negara sedikit agak lamban dan kaku. Positifnya apabila kasus penyalahgunaan dana pembangunan nasional oleh autor-autor koruptor dapat dilakukan mediasi melalui lembaga penegakan Hukum tertinggi di RDTL,guna untuk memberi kepercayaan kepada public bahwa para autor atau petinggi Negara tidak kebal hukum, namum harus tunduk kepada hukum apabila mereka menyalahi aturan dan Undang-undang peradilan yang ada di Negara RDTL.

Komisi Anti Korupsi (KAK) merupakan sebuah lembaga independent yang dibawah pengawasan pemerintah atau pengadilan tinggi Negara RDTL yang mana misi kerjanya dapat menciptakan Clean Government (Pemerintah yang bersih) dari unsur-unsur korupsi, kolusi, dan nepotisme (KKN). Mewujudkan Clean Government sama dengan menegakan Negara hukum yang demokratis di RDTL. Pemerintah yang bersih adalah pemerintah yang tidak korup, tidak otoriter, tidak kolutif, tidak monopolitif, dan tidak sewenang-wenangan. Dalam kondisi yang demikian rakyat Timor Leste tidak berdaya. Semua kekuatan dalam masyarakat dikendalikan pemerintah, jangankan orsospol yang memang sejak awal direkayasa sebagai penyanggah Negara demokratis dan dapat dikendalikan secara ketat oleh pemerintah dalam hal ini Komisi Anti Korupsi (KAK). Pembentukan Komisi Anti Korupsi (KAK) akan memberi angin segar bagi masyarakat Timor Leste dalam menyikapi isu yang merebah dikalangan masyarakat yang notabene dapat menurunkan tingkat kepercayaan public terhadap kinerja atau etos kerja pemerintah dalam hal ini KAK, yang selama ini persepsi masyarakat Timor Leste terhadap misi KAK yang mementingkan keberpihakan atau berat sebelah dalam menangani kasus-kasus yang berhubungan dengan KKN.

Kehadiran KAK sudah sangat mendesak. Terutama untuk menghadapi permasalahan yang dihadapi pemerintah Timor Leste dengan adanya beberapa kasus yang ditangani secara serius oleh KAK. Sebab misi KAK sangat diharapkan oleh masyarakat Timor Leste dalam menyelesaikan kejahatan-kejahatan berat yang di lakukan oleh oknun-oknun yang duduk dalam struktur pemerintah yang melakukan kegiatan praktek KKN selama ini. Oleh karena itu peranan KAK sangat penting dalam memberantas isu global tersebut. Isu KKN merupakan praktek yang biasa ditemui dalam banyak Negara yang masih dalam proses pembangunan, tertutama dikalangan Negara berkembang yang baru merdeka seperti Negara Timor Leste ini.

Untuk itu tantangan berat pemerintah Timor Leste dalam hal ini KAK adalah bagaiamana mampu menghentikan praktek-praktek yang tidak wajar itu dalam pembangunan nasional. Sebab, sebagaimana dikemukakan oleh Perdana Menteri Kayrala Xanana Gusmao dalam Konferensi Internasional EITI CCD Mercado Lama Dili (22-24/2011) lalu bahwa di masa mendatang Timor leste selalu membutuhkan transferensi yang merupakan salah satu kekuatan untuk proteksi praktek-praktek yang tidak wajar itu, dan melindungi bidang tertentu dalam taraf awal pembangunan nasional selama ini dituding sebagai kebohongan public pemerintah terhadap masyarakat Timor Leste. Maka dari itu semua, apa yang diberitakan media selama ini adalah kemunafikan dan kepalsuan. Pemerintah dalam hal ini KAK terpaksa menipu rakyat dan KAK yang masih mencoba-coba memberantas praktek-praktek yang tidak wajar yang dilakukan oleh aparatur Negara tersebut menjadi suatu pertanyaan bagi kita semua, apakah KAK sungguh-sungguh menjalankan amanah yang diemban kepadanya, dalam artian bahwa Misi kerja KAK akan menjadi instrument mewartakan kebenaran dan mengontrol praktek-praktek KKN yang dilakukan oleh oknun-oknun yang duduk dalam struktur pemerintah RDTL. Oleh karena itu jika kredibilitas KAK terancam karena yang terjadi adalah kesewenang-wenangan akibat peradilan hukum tak menentu, parpol dan KAK menjadi kekuatan bisu.......................................................?

Oleh: Miguel Quintão*
Penulis adalah pemerhati Masalah sosioekonomi dan Lingkungan
Tinggal di Cabira-Oan
Boraicha-laran Viqueque kota
Fonte: STL,
05 Setembru 2011

Thursday, September 1, 2011

Nasaun Riku Tenke Transparensía bá Nia Povo Dalan Kombate ba KKN

Radio Online – Inisiativa da Transparensia da Industria Extrativas (EITI) ne’ebe foin halao iha nasaun ne’e durante loron tolu nia karan (25-27 de Agostu) sai hanesan dalan ba transparansia husi orsamentu estadu nian ba dezenvolvimentu nasaun ne’e nian.

“Ita nia nasaun ne’e iha riku barak , ita tenki transparensia hodi nune’e povu ne’e bele goza nune’e mos iha diskusaun EITI ne’e dalan ida mos hodi kombate ba hahalok KKN,”dehan Prezidenti Parlamentu Nasional Fernando lasama de Araujo ba jornalista sira iha remata diskusaun EITI (27/8) Centru Convensoens de Dili, Kaikoli.

Tuir Prezidenti PN ho diskusaun EITI bele ajuda ona Instituasaun komisaun Anti korupsaun (KAK) hodi hakaman nia serbisu. Tamba korupsau ne’e iha manera barak. Ejemplo investor husi rai liur fa’an nia sasan mai nasaun ne’e no presu ne’ebe sae, dalan ida bele hamosu korupsaun tamba ida ne’e maneira ida.

Lasama espera ho transparensia portal governu bele dala ba failansu barak mak mosu iha nasaun ne’e. Agora ba oin ema atu halo korupsaun sei hanoin dala barak.

“Ita atensaun liu tan ba ita nia riku soin, tamba ne’e oraganizasaun Internasional EITI ne’e koalia liu konaba transparansia portal iha rai nia Rai Doben Timor Leste. Hau espera ba oin ita sei diak liu ba kontrola ita nia orsamentu hodi halao dezenvolvimentu iha nasaun ne’e,”nia komenta.

Country manager Jose Lobato husi Conoco Philips ne’ebe mos sai hanesan membru partispante ba EITI hateten, pozisaun Conoco Philips Iha TL – EITI. Iha pontu tolu mak hanesan transparensia akuntabilidade iha governo, hare mos ba pagamentu no tarnsperensai Governu nia Aktividade ne’ebe halo iha nasaun ididak ne’ebe iha rikusoin, no mos ba nasaun sira ne’ebe sei fraku iha parte transparensai.

“Ami iha kompanha Conoco Philips fo kongratula ba governu TL, tamba fo inisiativa atu Conoco Philips halo aprovijionamentu iha Online nian” dehan Lobato.

Conoco Philips mos rekoinese, Governo Timor Leste hato’o tia ona trasparensia ba aplikasaun reseita liu husi mekanismu Fundu petroleum nian. Transparensai hanesan ne’e bele akumula Hanoi nesesidade nasaun nian . ba sosiedade sivil sira atu sira mos bele compete iha Mercado.

Oan mane Nicolao Lobato ne'e hatutantan, Conoco Philips nia prinsipiu mak la konkorda ho relatoria integridade husi kompanha sira atu uja iha merkado iha nasaun Riku sira.
Conoco Philips nia hanoin mak partsipante hotu -hotu fo apoin inisiativa ne’e laos lori deit Akuntabilidade Governo nian deit , maibe sei mantein nafatin Ambienti investimentu no promove kompetisaun Iha nasau ne’be iha Rikusoin.

Iha portunidade ne’e mos Diretor Ezekutivo Banku Australia Nova Zelandia (ANZ) Brian Robb iha nia tradusaun hateten katak . Defaktu katak Timor Leste hanesan Industria estrativu ne’ebe mak sai kompridor atu hare konaba padrau Globa iha rekursus Minarain no naturais ne’ebe iha .

Tamba ne’e sira mos pronto atu servisu hamutuk ho Guverno Timor leste atu publika sai rendimentu husi Rikusoin ne’e rasik . atu ema bele hotu hatene bajea ba Akuntabilidade sensibilidade no bua-governasaun ne’ebe mak Timor leste iha.

Konferensai Regional durante loron Tolu ne’e, mai husi nasaun 27 inklui sosiedade sivil sira husi rai liur no rai laran inklui mos nasaun sira nebe’e iha rikusoin barak.. (fonte: Radio Liberdade Dili)

Monday, August 29, 2011

Nasaun Riku Tenke Transparensía bá Nia Povo Dalan Kombate ba KKN

Radio Online – Inisiativa da Transparensia da Industria Extrativas (EITI) ne’ebe foin halao iha nasaun ne’e durante loron tolu nia karan (25-27 de Agostu) sai hanesan dalan ba transparansia husi orsamentu estadu nian ba dezenvolvimentu nasaun ne’e nian.

“Ita nia nasaun ne’e iha riku barak , ita tenki transparensia hodi nune’e povu ne’e bele goza nune’e mos iha diskusaun EITI ne’e dalan ida mos hodi kombate ba hahalok KKN,” dehan Prezidenti Parlamentu Nasional Fernando lasama de Araujo ba jornalista sira iha remata diskusaun EITI (27/8) Centru Convensoens de Dili, Kaikoli.

Tuir Prezidenti PN ho diskusaun EITI bele ajuda ona Instituasaun komisaun Anti korupsaun (KAK) hodi hakaman nia serbisu. Tamba korupsau ne’e iha manera barak. Ejemplo investor husi rai liur fa’an nia sasan mai nasaun ne’e no presu ne’ebe sae, dalan ida bele hamosu korupsaun tamba ida ne’e maneira ida.

Lasama espera ho transparensia portal governu bele dala ba failansu barak mak mosu iha nasaun ne’e. Agora ba oin ema atu halo korupsaun sei hanoin dala barak.

“Ita atensaun liu tan ba ita nia riku soin, tamba ne’e oraganizasaun Internasional EITI ne’e koalia liu konaba transparansia portal iha rai nia Rai Doben Timor Leste. Hau espera ba oin ita sei diak liu ba kontrola ita nia orsamentu hodi halao dezenvolvimentu iha nasaun ne’e,” nia komenta.

Country manager Jose Lobato husi Conoco Philips ne’ebe mos sai hanesan membru partispante ba EITI hateten, pozisaun Conoco Philips Iha TL – EITI. Iha pontu tolu mak hanesan transparensia akuntabilidade iha governo, hare mos ba pagamentu no tarnsperensai Governu nia Aktividade ne’ebe halo iha nasaun ididak ne’ebe iha rikusoin, no mos ba nasaun sira ne’ebe sei fraku iha parte transparensai.

“Ami iha kompanha Conoco Philips fo kongratula ba governu TL, tamba fo inisiativa atu Conoco Philips halo aprovijionamentu iha Online nian” dehan Lobato.

Conoco Philips mos rekoinese, Governo Timor Leste hato’o tia ona trasparensia ba aplikasaun reseita liu husi mekanismu Fundu petroleum nian. Transparensai hanesan ne’e bele akumula Hanoi nesesidade nasaun nian . ba sosiedade sivil sira atu sira mos bele compete iha Mercado.

Oan mane Nicolao Lobato ne'e hatutantan, Conoco Philips nia prinsipiu mak la konkorda ho relatoria integridade husi kompanha sira atu uja iha merkado iha nasaun Riku sira.
Conoco Philips nia hanoin mak partsipante hotu -hotu fo apoin inisiativa ne’e laos lori deit Akuntabilidade Governo nian deit , maibe sei mantein nafatin Ambienti investimentu no promove kompetisaun Iha nasau ne’be iha Rikusoin.

Iha portunidade ne’e mos Diretor Ezekutivo Banku Australia Nova Zelandia (ANZ) Brian Robb iha nia tradusaun hateten katak . Defaktu katak Timor Leste hanesan Industria estrativu ne’ebe mak sai kompridor atu hare konaba padrau Globa iha rekursus Minarain no naturais ne’ebe iha .

Tamba ne’e sira mos pronto atu servisu hamutuk ho Guverno Timor leste atu publika sai rendimentu husi Rikusoin ne’e rasik . atu ema bele hotu hatene bajea ba Akuntabilidade sensibilidade no bua-governasaun ne’ebe mak Timor leste iha.

Konferensai Regional durante loron Tolu ne’e, mai husi nasaun 27 inklui sosiedade sivil sira husi rai liur no rai laran inklui mos nasaun sira nebe’e iha rikusoin barak.. (fonte: Radio Liberdade Dili)

Wednesday, August 24, 2011

Prevene Korupsaun, KAK Realiza workshop Rejional

BAUCAU - Prevene koropsaun iha rai laran, Komisaun Anti Korupsaun (KAK) realize workshop ba funsionariu no Xefe Departamento iha rejiaun Leste nebe mai husi distritu, Baucau, Lospalos, Viqueque no Manatuto, inkliu mos administrador distrito, sub-distrito hodi koalia kona ba prevensaun koropsaun iha rai laran.

Komisari KAK Aderito de J. Soares ba jornalista Tersa (23/8) iha salaun administrasaun Baucau hatete, workshop regional ne’e koalia liu kona ba prevensaun aktus koropsaun, no tempu badak sei halao mos iha distritu no sub distritu.

“Ita koalia liu-liu mos konaba papel KAK nian, oinsa papel KAK nian para sira iha koinesimento diak liu tan,” dehan Aderito.

Nia hatutan, prevensaun serteza akontese kazu ruma tenki halo investigasaun nafatin, no hakbesik an ba autoridade local, tenki halo ligasaun metin ho komisaun anti korupsaun atu nune iha future se’e sira hetan korupsaun ruma bele diritamente inkamina ba iha KAK.

Iha fatin hanesan Administrador Distrito Baucau, Antonio A. Guterres hateten workshop nebe halao husi KAK furak teb-tebes, tanba bele sai hanesan referencia importante ba fungsionariu governu nian atu kuidadu nia an no sasan estado nian. Informasaun kompletu iha STL Jornal no STL web, edisaun Kinta (25/8). Timotio Soares Gusmão

STL, Kuarta, 24 Agustu 2011

Tuesday, August 16, 2011

Lei La Forte, Korupsaun Sei Hamate Dezenvolvimentu

DILI - Lei atu kontrola korupsaun seidauk estabelese iha Timor Leste (TL), hodi kontrola Koruptor nebe halo korupsauan, Korupsaun sei hamate Dezenvolvimentu nasional iha Timor Leste (TL), wainhira estadu la kria lei ruma hodi kontrola.

Xefi Suku Fauthada, Marcelino Soares hateten, Hare ba korupsaun nebe buras iha Guvernu Alianca Maioria Parlamentar(AMP), nebe akuja ema balu sai koruptor hodi halakon osan estadu no povu nian, persiza Guvernu hari Lei ida forti hodi kontrola koruptor nebe involve iha Krime korupsaun.

“Ita koalia deit Korupsaun buras maibe laiha lei atu kontrola hanesan deit ohin kolia, korupsaun no hatama ba kadeia maibe aban bairua sei mosu fali tamba laiha lei,” hateten Xefe Suku Fatu-Hada Sub Distrito Don Aleixo Distrito Dili, Marcelino Soares, ba STL iha Fatu Hada Dili, Sesta liu ba.

Problema nebe mosu ba Arguido RJB, laos indika mosu korupsaun maibe ne’e hanesan mal Administrasaun iha instituisaun nia laran, tamba ne’e osan nebe lakon laos Administrador mak diretamente naok maibe mal administrasaun.

Relasiona ho problema nebe akontese, Xefe Suku ne’e Sujere karik Governu foun nebe mai, tenki justifika uluk riku soin, no depois tau Lei atu kontrola orsamentu estadu nian iha instituisaun hotu. Informasaun kompletu iha STL Jornal no STL web, edisaun Kuarta (17/8). Ines das Dores

STL
Tersa, 16 Agustu 2011
Posting Husi : Josefa Parada
Kategoria : Notisias Online

Saturday, August 13, 2011

Akara: LH Apresia, Pozisaun Xanana Husu KAK Investiga Governasaun AMP

Diretor Organizasaun Naun Governamental (ONG) Luta Hamutuk Mericio Akara apresia tebes komprimisu Primeiru Ministru Xanana Gusmão nian ne’ebé fó autorizasaun ba Komisaun Anti Korupsaun (KAK) atu halo investigasaun ba Governasaun Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) molok ninia mandatu remata iha tinan 2012.

“Hau hanoin Primeiru Ministru ninia hanoin para KAK halo investigasaun ba Governasaun AMP ne’e diak, tuir ami nia hanoin maske tarde maibe bele halo duke la halo.” dehan Mericio Akara ba Jornalista sira iha Hotel Timor, Dili kinta ne’e (11/08) hafoin partisipa lancamento ba website ONG Fundasaun Mahein nian.

Entretanto tuir Xanana nia deklarasaun ho Lian Portugues iha Xanana Spot Centre wainhira hala’o seremonia aniversariu ba Governasaun AMP nian ba dahat katak “Presidente do parlamento, não aconteceu como da ultima vez mas desta vez para as eleicoes de 2012 vamos ter um Governo carateca, um Governo que executa, porque todos outros que forem as eleicões devem estar fora de suas competencias do Governo, para comecarmos a educar a sociedade de não aproveitarmos a qualidade de Membro de Governo para tomar decisões que pode ser terriveis para o nosso povo, por isso eu aviso ja, aviso ja todos quantos querem participar nas campanhas devem mandar a sua carta para que seja dispensado das suas competencias o Membro do Governo, ja avisei a todos que a Comissão Anti-Corrupcão vai atrás dos acetes de cada um de nos, para tambem impletarmos uma cultura de honestidade, uma cultura de servir a causa publica, em qualquer momento a Comissão Anti-Corrupcão pode chamar cada um de nos para responder. Ja vos avisei e hoje torno avisar nesse quarto ano de governacao da AMP, espero que no parlamento tambem aprova uma resolucao sobre isso, espero que no proximo parlamento todos os membros do parlamento tambem passam declaracao de bens antes de se iniciar a nova legislature, Sao questoes muito importantes para o nosso jovem estado. Tem que ser, é Portugues, e ditados que eu aprendi desde pequeno, dizia-se “Desde pequenino se torce o pepino, se não o pepino fica torto”, é assim o nosso estado, a nossa jovem nação, como chefe do Governo devo reconhecer os vossos esforcos, fizestes o que podestes, sem o vosso trabalho, cada um no seu setor sem a vossa vontade de servir cada um no seu setor, nos nao teriamos andado 4 anos mas como chefe do Governo quero pedir a cada um de vos o exame sincero daquilo que podiam ter dado e não deram, daquilo que podiam ter contribuido para consolidar este Estado e não fizeram , isso pertence a cada um, neste ultimo ano é pouco que cada um de nos pensa o que fez, o que pode, o que não fez, o que não pode ou não quis ou não estava interessado, cada um de nos, se cada um de nos pensar para si e se quiserem para a sua mulher ou se quiserem como seu marido, pensar no que cada um de nos fez ou não fez sera bom mas tem que ser.”

Tanba ne’e Diretor Luta Hamutuk sujere atu estatementu ne’ebé Primeiru Ministru Xanana Gusmão nian tenke realija duni hodi sai hanesan ezemplu diak ba governasaun seluk tuir mai.

“Ami nia hanoin oinsa para esteitmentu ida ne’e tenke realija duni ne’e para sai hanesan ezemplu diak ida ba Governu se deit maka tuir mai, atu AMP mak konitnua ka atu governu FRETILIN maka sei mai ka, se se deit, depois de sira remata sira nia periodu tenke halo investigasaun hau hanoin ida ne’e bele sai fundamentu diak ida ba governu se deit maka atu mai, ne’ebé ami hanoin apoiu PM ninia hanoin para halo investigasaun,” deha Akara.

Entretanto hosi sorin seluk Provedor Direitus Humanus e Justisa (PDHJ) Sebastião Dias Ximenes hateten “deklarasaun Primeiru Ministru Xanana Gusmão nian ne’e hatudu duni katak Primeiru Ministru iha komprimisiu atu hadia governu ne’ebé nia lidera rasik.” (TE)

Friday, August 12, 2011

Arguidu ba kazu korupsaun Hetan Kastigu Tinan 3

DILI - Iha loron 4 Agostu 2011, Tribunál Disrital Dili, halo audiénsia julgamentu hodi lee leitura akordaun ba kazu alegasaun korupsaun ne’ebé rejistu ho Nú. 364/C.Ord/2009/TDD. Kazu ne’e nu’udar kazu abuzu podér no korupsaun ne’ebé involve arguidu RJB hasoru Estadu Timór ne’ebé akontese iha tinan 2002, hodi halakon osan estadu ho montante $ 21,800, to ikus Arguido tenki selu multa ba estatu ho total osan nebe lakon.

Direktor Ezekutivu Judicial System Monitoring Programa (JSMP) Luis Oliveira de Sampaio informa kestaun ne’e, liu husi karta komunikadu nebe STL simu iha sala Redasaun Fatu-Meta Dili Kinta (11/08). Tuir Sampaio Katak, Tribunál sira hatudu tan pasu importante ida ba oin, liu husi desizaun ne’ebé sira halo hodi kondena autór sira ne’ebé tenta atu uza podér públiku ba interese privadu ka uza podér públiku atu benifisia sira nia interese partikular. Tanbá ne’e, tribunál sira merese hetan apresiasaun ba dezempeñu hirak ne’e no iha tempu hanesan enkoraza ema hotu atu apoiu sira nia servisu atu kontinua mantein sira komitmentu atu hametin setór justisa nomós kumpri sira nia obrigasaun tuir lei no Konstituisaun haruka.

“Tuir JSMP nia hanoin katak dezisaun ne’e mós nu’udar konfirmasaun ba públiku katak sidadaun hot-hotu hanesan iha lei nia oin hanesan konsagra iha Artigu 16 Konstituisaun da Repúblika Timór Léste,”dehan nia.

Bázeia ba leitura akordaun tribunál nian, haktuir katak arguidu provadu uza sala nia podér no komete aktu korupsaun iha tinan 2002, liu husi aredamentu ka fo aluga equipamentu diesel ne’ebé partensia ba patrimónia Estadu nian ba ema seluk atu benifisia nia interese privadu arguidu nian. Hahalok ne’e rezulta ka prejudika Estadu lakon osan ho valór hamutuk US $ 21. 400.

Tanbá ne’e, tribunál konklui katak arguidu kontra artigu lubuk ida hanesan tuir mai ne’e: artigu 2 Lei Nú. 31/1999 konabá Lei Anti Korupsaun Indonézia, nomós Artigu 372 no 374 ho natureza atu benefisia nia-an no familia no uza patrimonia estadu tanbá nia podér hodi benifisia nia-aan, nu’udar krime pekulatu tuir Kódigu Penál Indonézia.

Mesmu nune’e, depoisde avalia sirkumstansias no faktu sira hotu, tribunál ikus mai deside atu aplika deit Artigu 372 no 374 Kódigu Penál Indonézia ne’ebé ho moldura penál entre tinan 4-5 duque refere ba Lei Nú. 31/1999 konabá Lei Anti Korupsaun ne’ebé hatuur moldura Penál tinan 11 prizaun. Bázeia ba konsiderasaun ba faktu no opsoins jurídiku hirak ne’e hotu, tribunál kondena arguidu tinan 3 fulan 6 prizaun no multa ka fo fila fali osan ba Estadu RDTL ho valór US $ 21. 800.

Mesmu apresia tebes ho pasu ida ne’e, maibé JSMP mós kontinua enkoraza tribunál sira atu hasees tiha impedimentu psikolójiku sira atu kondena koruptór sira ho pena ne’ebé mais adekuada no refleta gravidade husi aktu ne’ebé sira komete ona atu eduka no ejije servidór estadu sira atu kumpri sira nia komprimisu hodi servi povu no interese povu nian.

Mesmu JSMP mós fiar katak desizaun tribunál la’os nu’udar úniku solusaun atu asegura governasaun diak no evita prátika korupsaun iha futuru, maibé desizaun tribunál nu’udar elementu no medida esensiál ida husi medida sira seluk atu eduka públiku katak korupsaun nu’udar aktu kriminál no ba kuaker individu ruma ne’ebé komete ka involve iha prátika hirak ne’e tenki ba responsabiliza iha tribunál.

JSMP preokupa leitura ba akordaun tribunál nian ne’e lee deit iha uniku lian Portugues no la iha tradusaun iha lian Tetum ba audiénsia sira. JSMP observa katak maioria audiénsia sira barak mak la intende diak prosesu ne’e.

Tuir JSMP desizaun ne’ebé nakloke ba públiku nu’udar elementu ka pilar ida husi transparénsia no akuntabilidade públiku. Públiku iha direítu absoluta atu hatene nomós iha direítu atu observa dezisaun ne’ebé partensia ba interese púliku nian ne’e loos ka la loos. Ida ne’e só akontese deit, bainhira públiku hatene lian ne’ebé tribunál sira uza.

Prosesu julgamentu prezide husi kompozisaun tribunál koletivu ne’ebé kompostu husi Dr. Joao Ribeiro nu’udar juiz prezidente no akompañadu husi Dr. Antonio Fonseca no Dr. Jose Gonsalves, no Ministériu Públiku reprezenta husi Dr. Domingos Barreto, no arguidu hetan defeza husi Dr. Manuel Sarmento, husi Eskritóriu Defensoria Públika. lj1

STL
Sesta, 12 Agustu 2011
Posting Husi : Josefa Parada

Xanana Husu KAK Investiga Membru Governu Utiliza Kareta Halo Aktividade Parpol

DILI — Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmao, husu ba membru governu tomak atu labele utiliza kareta estadu hodi halo aktividade partidu politiku, karik akontese maka husu ba Komisaun Anti korupsaun atu investiga hahalok ne’e.

Xanana, fo sai lia fuan hirak ne’e, liu husi diskusaun revizaun orsamentu ba Ministeru Defeza no Seguransa, iha Ministeriu Finansa (MF), Sesta (12/8).

“Hau husu ba membru governu tomak husi Ministru, Sekertariu Estadu, Direitores to’o Xefi departementu atu labele uza kareta estadu nia ba aktividade partidu politiku (Parpol),” hatete Kay Rala Xanana Gusmão.

Nia reforsa tan katak, iha tempu badak xefi governu sei fo sai avizu ba sociedade tomak atu hare wainhira membru governu AMP ne’ebe mak uza kareta estadu sai husi servisu estadu no governu nian husu atu keixa ba komisaun Anti Korupsaun (KAK).

Bazeia ba kestaun ne’e kona ba diskusaun orsamentu kada Ministeriu aprezenta ba Komite revizaun orsamentu. Informasaun kompletu iha STL Jornal no STL web, edisaun Sabado (13/8). Oscar Salsinha

STL
Sesta, 12 Agustu 2011
Posting Husi : Josefa Parada

Thursday, August 11, 2011

CNRT Husu KAK Halo Auditoria Hatudo Grandeza Xanana Nudar Lider

Written by: Cornelio da Costa

TDF: Iha loron hirak liu ba, Presidente Partido CNRT nudar mos Primeiro Ministro Kay Rala Xanana Gusmão deklara katak KAK sei halo auditoria ba nia membro governo bainhira mandato remata. Aktu “gentlemen” ida ne hatudo katak Xanana lider ida nebe hanoin diak ba nasaun, no fo ezemplo diak ida ba rai ida ne.

Sekretariu Jeral Partidu CNRT, Dionisio Babo nebe hola parte mos iha fatin bainhira Xanana hato diskursu ida ne informa na TDF katak ida ne maka plano CNRT nian desde inisiu kedas. "Tanba ida ne mak CNRT mak iha kedas oin hodi fo inisiativa atu harii KAK no fo apoiu ba KAK nia servisu desde inisiu kedas. CNRT mos hakarak hatudo lideransa iha area ida ne, no hakarak hatudu ezemplo ba Partido hotu-hotu bainhira ukun nasaun tenki prudente no tenki tau interesse estadu nian aas liu interesse partido nian", tenik Babo.

Ida ne mos mak hatudu grandeza (supeiroritas) Xanana hodi husu KAK atu halao auditoria ba membru governu bainhira hakotu sira nia ukun iha 2012.

Ho auditoria nebee KAK halao bele hatudu maturidade politika no responsabilidade ba povu tomak kona ba kaer ukun. Tuir Virigilio Simith, Vice Presidente CNRT nian, “ida ne mos hatudo katak Xanana superior liu lider seluk”, apalagi kompara ho Mari Alkatiri ka lider seluk nebe la fo importansia ba interesse estado maibe hanoin ba deit nia aan ho nia familia.

Sekretario Geral CNRT, Dionisio Babo, iha fatin hanesan, mos hatutan katak nia kontente PM Xanana hasai buat ida ne iha tempo ikus governasaun nian. Nia la konkordaho Sekjer Fretilin Mari Alktiri nebe hatete katak, ne terlambat ona.

Tuir Dionsio Babo, Xanana nia decizaun iha tempo oportuno ne loke matan povu nian katak, Xanana iha duni intensaun diak ba povu ida ne no tanba ida ne, CNRT sei apoia tomak inisiativa Presidente Partido nebe mos kaer kargo nudar Primeiro Ministro.

“Hau hanoin CNRT apoia tomak ba lifuan PM Xanana husu atu KAK tenki halao auditoria ba ministeiru ida-idak hodi haree andamentu funsionanamentu servisu governu nee lao oinsa iha nia transparensia ho akuntabilidade duni ka lae,” hatete Babo.

Nia hatutan, CNRT mos desde inisiu husu ba governu atu halo reforma no foo edukasaun ba povu, no ba governu atu kaer ukun ho boa governasaun, kria iklima politika foun nebee diak ba nasaun nee.

Needuni, ho auditoria nebee KAK sei halao ba governu AMP nudar izemplu diak ba governu foun nebee sei ukun iha 2012, karik remata iha ukun sei hetan mos audotoria nafatin husi KAK.

“Nee izemplu diak ba membru governu, no governu foun aban bainrua mai atu kaer ukun iha nafatin responsabilidade,” nia tenik.

KAK Persiza Hatudu “Isin Besi-Ran Manas”

PM Xanana Gusmao husu ba Komisaun Anti Korupsaun (KAK) atu halo auditoriu ba rikusoin membru governusaun nebe nia xefia, antes remata ninia mandatu, dia 7 Agustu de 2012. “KAK maka sei atu halao servisu ida nee. Hahu husi hau ba to’o membru governu tomak,” hateten PM Xanana iha aniversariu ba dala 4 Governu AMP iha Xanana Sport Center, Kampu Demokrasia-Dili. “Auditoria nebe KAK atu halo nee, nudar komprimisu governu AMP bainhira hahu kaer ukun iha 2007. Neduni membru governu tomak presiza aprezenta ninia rikusoin”.

Ita hotu aseita ho deklarasaun Xanana. KAK tenki halo auditoria ba ministeiru tomak hodi hatudu transparansia no akuntabilidade ba rezultadu servisu governu tomak. Bainhira mosu failansu ruma, bele prosesa sira tuir lei. Auditoriu nee mos sai nudar parte ida atu garantia no hatudu responsabilidade governu AMP nian, para labele foo todan ba governu foun, pasca eleisaun 2012. “Ita lakohi atu foo todan ba governu foun i ita tenki hatudu tranparansia” katak Xanana.

Deklarasaun PM Xanana nee hanesan mos sadik ida ba KAK, atu hatudu ‘isin besi-ran manas’ (komitmentu politiku maka’as) hodi ke’e sai praktika korupsaun durante Bloku AMP kaer poder governu. KAK persiza halao knar ida nee, hodi responde kestionasaun, duvidas bar-barak husi sosiedade tomak konaba KKN nebe diskonfia moris buras iha governusaun AMP nia laran. To’o ohin loron ita seidauk hatene, tebes-kah KKN buras iha governu AMP nia laran?. Atu hatene ninia evidensia lolos, ema hotu hein rezultadu final husi KAK.

Tinan 4 nia laran AMP ukun, issue KKN ataka maka’as governu. Sura loron iha Parlamento Nasional, bankada opozisaun sira, liliu Mari’e Alkatiri hamutuk ho Bankada Fretilin, nomos PUN, nunka baruk hakilar no dun bebeik governu AMP halo KKN maka’as. Mais to’o agora ita seidauk ha’re membru governu ida rasta ba tribunal. Buat hotu sei ibun deit. Evidensia laiha. Kestaun ida nee banati mos relatoriu internasional nebe publika katak, KKN moris buras iha Timor Leste.

Mesmu evidensia ka dadus lolos ita seidauk hetan, maibe ita sente iha duni KKN. Eng. Mario Viegas Carrascalao antes rezigna a’an husi Vice PM II konsege deklara bebeik praktika korupsaun iha governu nia laran. Nia dehan, kuaze funsionariu publiku hotu-hotu, involve iha korupsaun. Buat hotu sei iha ibun deit.

Tamba nee, kesediaan PM Xanana Gusmao husu KAK atu halo auditoria, sai mos ema hotu nia esperansa para hatene lolos, praktika korupsaun iha governu AMP nia laran, iha tebes ka lae. Ita konsienta katak, knar auditoria KAK nee todan sekaligus testu boot ba kapasidade KAK bele halao ka lae. Mesmu todan, mai ita hotu fo apoiu tomak ba KAK para halao ninia knar ida nee ho susesu. ***

STL
Kinta, 11 Agustu 2011
Posting Husi : Josefa Parada
Kategoria : Opini ho Editorial

Wednesday, August 10, 2011

Kompromisu Governu AMP ba kombate korupsaun, Mari Alkatiri halo trik baratu ba ninia existensia politika

Hugo, CNRT: Mari Ukun Sabraut

Rui Meneses, PD: Mari Alkatiri halo trik baratu ba ninia existensia politika

Dili. IV Governu Konstitusional ne´ebe lidera husi PM KayRala Xanana Gusmão, iha duni kompromisu ba kombate korupsaun no Boa-Governasaun, liu husi hakerek iha Programa IV GovernuKonstitusional ne´ebe hetan aprovasaun iha Parlamento Nacional (PN) iha fulan Setembru tinan 2007.

Materializasaun husi kompromisu ba Boa-Governasaun no kombatekorupsaun, liu husi harii Sistema ne´ebe estabelece no forte hafoin implementa programa Governu nian. Liu husi Lei Nº.7/2009, Loron 15 Fulan Juliu konaba kriasaun Komisaun Funsaun Publikano publika iha Jornal Republika. Lei Nº.8/2009,loron 15 fulan Juliu, hodi estabelece KAK.

Iha Loron AMP nian ba dala hat (4), loron 08 Fulan Agosto 2011, PM KayRala Xanana Gusmao ható fila fali hodi honra ba kompromisu Governu AMP nian ba Boa-Governasaun no kombate Korupsaun. Hodi husu ba KAK halo auditoria ba riku no soin membrus Governu nian, publikasaun MédiaTerça-Feira (09/08/2011).

Sekretariu Jeral Partidu Fretilin, Dr. Mari Alkatiri, liu husi Komunikadu Imprensa katak, ”Alkatiri: Irmaun Xanana labele hein to´o 2012 atu husu halo auditoria ba riku soin membru governu de facto; haruka kedas ba Ministeriu Publiku (Komunikadu Fretilin Media, 10/08/2011)”.

Haktuir tan Mari Alkatiri, ”Hau hanoin Irmaun Xanana mos agora koaliahanesan nia koalia tamba nia mos iha suspeitas serias katak iha dunibuat balun atu investiga. Hau rona dehan katak nia koalia nunee, membru governu de facto balun mos la kontente ona, no bainhira sirahalo sira nia festa selebrasaun tinan AMP nian iha segunda liu ba, balun deklara sira la kontente ho irmaun Xanana ninia koalia. Ne makhau mos husu nia atu hola medidas agora kedas, labele hein. Se laeita hotu bele hanoin nia soi deit rai rahun ba povo nia matan kataknia seriu atu luta contra KKN. Hau la fiar nia seriu. Deklarasaun idanee la vale se nia la hola medidas urgente liu no haruka kedas baMinisteriu Publiku atu investiga agora,” deklara Alkatiri (idem)”.

Hugo, Mari Ukun sabraut:

Hatan ba deklarasaun Dr.Mari Alkatiri, Aderito Hugo Costa, husi CNRT, katak: ”deklarasaun riku soin membrus Governu iha ona MP, saida maka PM dehan maka antes remata mandatu 2012”.

Haktuir tan Aderito Hugo,”Mari Alkatiri nunka halo ida ne´e, ukun sabraut deit, projetu siluman bar-barak, nia trata no salva nia an ho nia membrus governu sira ho Lei ba ex-Titulares no Lei Pensaun Vitalicia, beneficiu ba nia an, hela uma estadu ba residensia no uma estadu ida ba eskritoriu ba ex-PM, inklui kareta, staf, seguransa,telpon,sst, to´o vida moris tomak, pasiar ba liur tinan-tinan”.

Rui Meneses ne'e Mari Alkatiri halo trik baratu ba ninia existensia politika:

Rui Meneses, husi Partido Democratico (PD), ”ne´e trik-trik politikabaratu husi Mari Alkatiri, politikamente nia hakarak: 1) Nia hakarakdesafia no kompara nia an ukun diak liu PM Xanana. 2) Asaun politikahasoru PM labele, uja MP nudar kampu batala hodi hatun PM, ho isukorupsaun.3) Espresaun tauk nia ba ninia militante sira ne´ebe makasei desvia votus ba PM Kay Rala Xanana. 4) Dada simpatia ba niniakongresu ho pakote uniku ne´ebe karik partisipante sira menusespetativa lakon konfiansa”.

Hatutan Rui Meneses, husi Komisaun CPN, ”Mari Alkatiri hahu joga helapolitika existensia, atu nune bele hetan nafatin atensaun publikufigura elite. Maibe kompara nia an hanesan Katuas PM no hatun PM”.

Mari Alkatiri hakarak uja “Isu Korupsaun” nudar Instrumentu politikaba kampane iha eleisaun lejislativa 2012.

Iha Mari Alkatiri nia Ukun no Fretilin maioria iha Parlamento Nacional (PN) maka elabora no aprovas Leis sira hanesan, Lei Pensaun Vitalicia no Lei ba ex-Titulares sira, ne’ebe halo iha tempo Fretilin maka maioria iha Parlamento no kaer Governu, ne’ebeneficiu ba se no korupsaun ka lae? Han matank ka han tasak.

Tuir Lei No.1/2007, konaba "Pensaun Mensal Vitalicia ba deputados noregalias sira seluk”. Dekretu Governu, No.2/2007, konaba “Rejimentukonaba Estatuto ba Titulares orgauns soberanias”. Lei rua ne’eprodutus se nian? No minimu sira produs Lei ne’e hanoin ba sira nia an ka koruptus, ka pratika korupsaun material e moral, ativa no mos pasiva.

Iha ne’e hatudu katak korupsaun formal, hamahon an iha Lei nia okus no korupsaun ne’ebe la hamahon iha Lei.

AMP Média